Töörühm:
 
Kaarel karupoiss
Taavi taavir
Reelika reelikareino
Sten sten1
Jekaterina Jekaterina (liider)
Andrei andreisevtsuk
Ingrid ingrid2798

Pikkuste keskmisi väärtusi võrdlev tabel


lend
Pikkuste keskmine
M pikkuste keskmine
N pikkuste keskmine
2006
183
184
171
2009
172
187
170

Eelnevast tabelist on näha, et 2006. aastal oli pikkuste keskmine tunduvalt suurem, kui 2009. aastal. Seletus sellele märgatavale erinevusele peitub tõenäoliselt faktis, et 2009. aasta lennus on palju rohkem tüdrukuid kui poisse. Lisaks võib märkida, et nii poiste kui tüdrukute keskmised pikkused olid 2006. aastal mõnevõrra kõrgemad.

Järgnevalt on ka esitatud sagedustabel eespool esitatud väite tõestuseks:


Meeste ning naiste osakaalu võrdlev tabel ning diagrammid


Sugu
2006
2009
M
33
57
N
41
67
Lisan ka vastavad sektordiagrammid

sektor2.JPG
sektor1.JPG
Siit selgub, et tõepoolest on meesõpilaste osakaal 2009. aastal suurem, kui 2006. aastal.

Järgnev tabel esitab erinevate lendude pikkuste maksimumid ja miinimumid
lend
M pikkuste max
N pikkuste max
M pikkuste min
N pikkuste min
2006
195
188
173
160
2009
196
182
171
158
Siit selgub, et 2006. aastal oli poiste pikkuste hajuvus tunduvalt väiksem kui 2009. aastal. Seevastu tüdrukute pikkused olid 2006. aastal mõnevõrra enam hajutatud kui 2009. aastal.


Kooliga rahulolu võrdlevad tabelid ja graafik


Graafik2.jpg

Eelnevatest tabelitest ja ka graafikult näeme, et 2006ndal aastal oli vastajaid tunduvalt vähem, kuid vastajaid, kes olid kooliga väga rahul, oli tunduvalt rohkem. Põhjuseks võib olla see, et viimase kolme aasta jooksul on koolis toimunud laiaulatuslikud muutused, mis võisidki põhjustada nii vastakaid arvamusi (vähem oli neid, kes olid väga rahul ja rohkem neid, kes polnud rahul). Üldiselt võib järeldada, et kooli oluga võib olla rahul, kuid nagu alati on meil ka arenemisruumi.


Lendude keskmiste jalanumbrite tabel


Lend
Keskmine jalanr.
M keskmine jalanr.
N keskmine jalanr.
2006
41,4
44,2
39
2009
40,8
43,7
38,8

lendude_keskmised_jalanumbrid.jpg

Nagu tabelist ja graafikult näha, on aastate jooksul keskmine jalanumber jäänud enam-vähem samaks. 2006. aaste keskmine jalanumber oli veidi suurem, samas on ka näha, et nii poiste kui tüdrukute keskmine oli samuti tol aastal veidi suurem, kuid vahe ei ole märkimisväärne.


Lendude keskmise hinde võrdlus



2006
2009
poisid
4.1
4.2
tüdrukud
4.5
4.4
keskmine
4.2
4.4
Lendude_keskmise_hinde_tdiagramm_(kohandatud,_algselt_lisatud_untitled3-na_Steni_poolt).PNG

Nagu näha, on tüdrukute keskmine hinne olnud kahe lennu vältel parem kui poistel. See on suhteliselt tavaline, kuna tüdrukud näevad .rohkem vaeva õppimisega ning on ka kohusetundlikumad kui noormehed. Sellest tingituna on ka osad õpetajad võibolla tüdrukutega pisut leebemad hindamisel. Samas on noormeeste keskmine hinne, võrreldes kolme aasta taguste andmetega, pisut tõusnud. Samas on tüdrukute õpiedukus natuke langenud. Positiivne on aga see, et 2009. aasta lennu keskmine hinne on koguni 0.2 võrra kõrgem kui 2006. aasta lennul. Otsest põhjendust sellele leida ei oska. Võimalik, et õppematerjaid on läinud pisut kergemaks, kuid tõenäolisem on, et sellel aastal lõpetavad abituriendid on lihtsalt laiema silmaringiga ning mitmekülgsemad, kui kolme aasta eest gümnaasiumi lõpetanud noored.


Lendude elukohtade võrdlus


2006. aasta lennu õpilaste elukoha erinevusi võrdlev tabel

2006_elukoha_õpilaste_graafik.jpg
2009. aasta lennu õpilaste elukoha erinevusi võrdlev tabel

2009_elukoha_õpilaste_graafik.jpg

2006. ning 2009. aasta lendude elukoha erinevusi võrdlev tupldiagramm

lendude_prots_jaot_elukohad.jpg

Eelnevatest tabelitest võib teha mitmeid järeldusi. Vaatamata sellele, et meie kool asub vanalinnas võib väita, et kesklinnas elavate õpilaste arv on aastatega vähenenud. Tõenäoliselt on selle põhjuseks viimaste aastate sisseastumis katsed, mis kaotasid piirkonna õpilaste eelistuse. Aastate vältel on suure osa abiturientidest moodustanud õpilased Harjumaalt ning ka Nõmmelt. Suurima languse on teinud Lasnamägi, sest käesoleval aastal on Lasnamäel elavaid abituriente ligi 12% vähem kui 2006 aasta lennul. Kõige stabiilsemad elukohad on Harjumaa, Kristiine, Nõmme ning Põhja-Tallinn.


Lendude õppimisele pühendatud aja võrdlus


2006. aasta lennu õppimisele pühendatud aja protsentuaalse jaotumise tabel
2006. aasta lend
Aeg
Õpilasi
Protsent õpilaste koguarvust
1
48
64.0%
2
15
20.0%
3
8
10.7%
4
2
2.7%
5
1
1.3%
6 ja enam
1
1.3%
2009. aasta lennu õppimisele pühendatud aja protsentuaalse jaotumise tabel
2009. aasta lend
Aeg
Õpilasi
Protsent õpilaste koguarvust
1
49
43.4%
2
34
30.1%
3
14
12.4%
4
12
10.6%
5
1
0.9%
6 ja enam
3
2.7%

Kahe eelneva tabeli alusel on näha, et 84% 2006. aasta lennust kulutas päevas õppimiseks keskmiselt alla kahe tunni ning üle poole abiturientidest pühendas õppimisele keskmiselt mitte rohkem kui üks tund. Seevastu 2009. aasta lennust kulutas 30% küsimustikule vastanud abituuriumist päevas õppimiseks keskmiselt vähem kui kaks tundi, mis on 2006. aasta lennuga võrreldes 10% rohkem.
Alla ühe tunni pühendas õppimisele 2009. aasta lennust üle 43% küsimustikule vastanuist, mis on pea 21% vähem võrreldes 2006. aasta lennuga. Samuti on märgata, et 2009. aastal on 2006. aasta kõrval märgatavalt rohkem neid, kes kulutavad õppimisele kolm kuni neli tundi. Kokkuvõttes võib öelda, et võrreldes 2006. aastaga pühendab lend 2009. aastal õppimisele märgatavalt rohkem aega.


2006. ja 2009. aasta lendude õppimisele pühendatud aja protsentuaalse jaotumise tabel ja vastav diagramm
2006. ja 2009. aasta lennud
Aeg
Õpilasi
Protsent õpilaste koguarvust
1
97
51.6%
2
49
26.1%
3
22
11.7%
4
14
7.4%
5
2
1.1%
6 ja enam
4
2.1%
2006_ja_2009_lendude_õp_aja_tdiagramm1.PNG

ppimisele_pühendatud_aja_jaotumise_tdiagramm2.PNG

Tabeli ja kahe diagrammi põhjal võib tõdeda, et 2009. aasta lennul on õppimiseks kulutatud keskmiselt kaks korda rohkem aega, kui seda on 2006. aasta lennul. Meeste seas on märgata õppimisele pühendatava keskmise aja enam kui 100-protsendilist kasvu. Ka naiste seas on võrreldes 2006. aasta lennuga näha adekvaatset suurenemist õppimisele pühendatud ajas. Tasub märkida, et kui ptotsentuaalselt toimus meeste hulgas kasv rohkem, siis tundide absoluutarvult oli nii meeste kui naiste seas õppimisele pühendatud aja suurenemine võrdne.
Samuti on näha, et 2009. aasta lennu mehed kulutavad õppimiseks keskmiselt sama palju, kui seda tegid 2006. aasta lennu naised ning 2009. aasta naissoost abituriendid tegelevad õppimisega enam kui kolm korda rohkem võrreldes nende meessoost kolleegidega 2006. abituuriumist.